Essay --

1. MAAKASUTUSE MJUTEGURID1.1. MullastikEesti muldade mitmekesisus on phjustatud Eesti looduslike olude nagu geoloogiline ehitus ning pinnamood tagajrjel. le poole Eesti alusphjast koosneb lubja-kividest ja seetttu on 75% mulla lhtekivimeist karbonaatsed. Eestis on ka palju rndkive, millest suuremad on kaitse all. Duurim kivisus Eestis on Saare-, Lne- ja Harjumaal. Eestis on ka suurenenud muldade tuulekandeoht, mille on phjustanud turvas- ja liivmuldade massiivistamine ja kuivandeamine Lne-Eestis ning saartel. Eestis on haritavate muldade boniteet keskmiselt 43 punkti. le keskmise on Lne-Viru-, Jgeva-, Viljandi-, Jrva-, Rapla- ja Tartumaal. Kige madalam boniteet Eestis on Vre-, Lne- ja Hiiumaal. (Joonis 1) Allikas EME 1 2008 muudetud 2011Joonis 1 Pllumuldade viljakus. Pllumuldade keskmine boniteet (100-punktilises ssteemis) 1 krge (le 55 punkti), 2 le keskmise (50-55), 3 keskmine (45-50), 4 alla keskmise (40-15), 5 madal (alla 40)Soomuldade ja soostunud muldade ning muldade kivisus on Eesti mullastikule iseloomulik. Kolmandik muldkattest koosneb gleimuldadest ning viiendik soomuldadest, mis philiselt on metsamaadel. Gleistunud mullad hlmavad kuuendiku kogu Eestist ja veeriandi Eestis haritavast maast. Eesti muldade limis on vga erinev ja muutuv, see muutub nii mullaprofiilis kui ka territoriaalselt. Selle p informedhjuseks on mullatekkeprotsesside iseloom. Liivmuldade kige suurem osathtsus on Hiiumaal, le keskmise on neid Ida-Viru-, Prnu-, Vru-, Plva-, Valga- ja Saaremaal. Rapla-, Prnu- ja Lnemaal on suurim savide leviala, seal on palju harmisele tundlikke ja raskeid gleimuldi. Jrvamaal on leetjad ja leostunud viljakad liivsavimullad, kuid ka Rapla-, Viru- ja Jgevamaal. EME 1 20... ... 2012Joonis 2 Sademete keskmine aastasumma 196698 (mm)Eesti temeratuuri suurim mjutaja on Lnemeri, mis talveperioodil rannikualasid sisemaast soojemana hoiab. Eesti kliimale on iseloomulik temperatuuri ning pikesekiirguse kikumine aastaajaliselt. Aastaajaliselt erineb tugevalt ka pime ja valge aeg, kus peva pikkus kigub 18 tunnist suvel 6 tunnini talvel.Philisteks kiirgusolude erinevuse phjuseks Eestis on pilvisuse eriprasused. Sisemaal on pikest vhem vrreldes rannikualadega, sest soojal aastaajal on sisemaal paremad olud rnkpilvedele. Keskmiselt on Eestis pikest 1600-1900 h. Kiirgusandmed 1966.98. aasta kohta on prit mtmistulemustest Travere aktinomeetriajaamast. (Joonis 3) Eesti ilma riskid 2012 Allikas Eesti ilma riskid 2012Joonis 3 Pikesekiirguse keskmised kuu- ja aastasummad Travere aktinomeetriajaama 1966.99. aasta andmetel